Algselt jõid nii araablased kui eurooplased kohvi kaussidest. Britid olid esimesed, kes otsisid võimalust käte põletamise vältimiseks; Londoni asutus-Lloyd's Coffee House, mille asutas Briti Ida-India ettevõte 1688. aastal – hakkas kasutama kausside asemel käepidemetega tasse. Need käepidemetega tassid meenutasid väga meile tänapäeval tuttavat kohvitassi stiili.
Enne kui Euroopal oli portselanitootmise võime, tarbiti kohvi tavaliselt plekist valmistatud anumatest. "Bute" kuju-kõige levinum 18. sajandi teetassi stiil-pärines käepidemeta Hiina teetassist; seda disaini veidi muutes, et anum oleks kõrgem, tekkis kohvitassi prototüüp. Kohvitassi varaseim vorm oli hübriid, mis ühendas etruski joogianuma käepideme stiili ja Hiina teetasside kuju. Kui kohvitass kausist{6}}taolisest vormist eemale arenes, mõjutasid ka teetassid, liikudes järk-järgult tavapärastelt kujunditelt, nagu Bute, käepidemega kujunduse poole, -mis sai lõpuks nime, mida me tänapäeval tunneme: "kruus".
19. sajandi keskpaigaks- kuni-lõpuks oli kruus Hiina igapäevaellu viidud läänest. 1836. aasta paiku avas Taani kodanik Guangzhous praeguse Shisanhangi (Kolmeteistkümne tehase) rõivaste hulgimüügituru lähedal kohviku; see oli esimene kohvik nii Guangzhous kui ka Hiinas. 1853. aastal avas Briti apteeker J. Lewellyn Huayuan Lane'il (praegu East Nanjing Road, Bundi lähedal) apteegi "Old Deji" (Lao Deji), mis oli Shanghai esimene kohvik.
